TP 3 – Inimeste käitumist mõjutavad tegurid

Elukoha ja elektroonsete kontaktandmete õigust on võimalik tagada nii uurides inimeste käitumise otsese mõjutamise võimalus kui ka kaudselt digitaalsete avalike teenuste disaini abil. Tööpaketi TP3 tegemised, milleks on rühmade vajaduste analüüs, digitaalsete avalike teenuste disaini analüüs, teistes riikides saadud kogemuste analüüs, ettepanekute otsimine erinevate meetodite abil ja sellele järgnev testimine, aitavad riigile luua lahendusettepanekud, mille abil parandada inimeste elukohaandmete ja elektrooniliste aadresside kvaliteeti riiklikes registrites. Tööpaketi põhitegevus on kavandatud esimesele projektiaastale, kuid arvestades paljude tööde mahukust kestavad osad tegevused projekti lõpuni, sest saadud tulemusi tuleb ka viienda tööpaketi raames testida. Täpsemalt otsib kolmas tööpakett vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:

1. Kuidas määratleda rühmad, kellele tuleb kavandada tegevusi elukoha andmete uuendamiseks rahvastikuregistris ja elektroonilise suhtluse edendamiseks kodanike ja riigi/omavalitsuste vahel? Milliste rühmadega on vaja rohkem tegeleda, kui mõelda elukoha ja elektroonilise aadressi andmete uuendamisele rahvastikuregistris?
2. Millised on argised tegevused, mille käigus on erinevatel rühmadel kokkupuuteid registritega või vajadus esitada elukoha andmeid? Millised on rühmade IKT-oskused ja harjumused ning millised takistused loob see elektroonilise aadressi kasutamisele suhtluses omavalitsuse ja riigiga?
3. Kuidas on nendele rühmadele elukoha või elektroonilise aadressi (kontaktpunkti) andmete esitamine muudetud lihtsaks mujal maailmas? Milliseid võtteid tasuks kaaluda (täiendavalt) Eestis? Kes saaks seda teha inimeste eest (näiteks sotsiaaltöötajad, omavalitsuse ametnikud, arstid, kauplejad, jm) või kuidas saab inimesi selleks meelitada (nt teised registrid ja infosüsteemid, maksusoodustused). Kuidas toetada omavalitsuse/riigi suhtlust inimestega, kelle oskused ja harjumused ei toeta elektroonilist suhtlust?
4. Millised riigist/omavalitsusest tingitud põhjused soosivad seda, et inimesed esitavad elukoha ja elektroonilise aadressi kohta valed andmed või jätavad need esitamata? Kuidas saaks neid põhjuseid kõrvaldada?
5. Kuidas tagatakse kasutajate elukoha- ja kontaktandmete õigsus kaasaegsete avaliku sektori e-teenuste (nt sündmuspõhised, automatiseeritud ja „ennetavad“ teenused) disainimisel ning elluviimisel? Milliseid muutuseid see eeldab Eesti avalikult sektorilt?
6. Kuidas inimeste kasvav mobiilsus ning avalike teenuste suurenev digitaalne kättesaadavus mõjutab elukohaandmete rolli avalike teenuste osutamisel? Kuidas need muutused võivad tulevikus mõjutada inimeste käitumist elukohaandmete õigena hoidmisel?

Tööpaketi tegevus jaguneb viieks tegevussuunaks, mis omakorda seonduvad inimete käitumise otsese ja kaudse mõjutamisega.

Inimeste käitumise otsene mõjutamine

Esimene suuna (TP 3-1) raames teeme dokumendianalüüsi abil kindlaks olulised tunnused, mida võtta lähtekohaks rahvastikurühmade moodustamiseks (põhjuseid, mis tingivad inimeste erinevad toimimisviisid andmete uuendamise küsimuses) ning mis on need kriitilised teenused, mille saamisest on rühmad eriti huvitatud. Teeme kindlaks, millised on eri rühmade olulisemad kokkupuuted avalike teenustega, aga ka teiste teenustega, mille käigus võidakse neilt elukoha andmeid küsida või milles elukoha andmed juba peegelduvad (nt elektri tarbimine, pangateenused). Seejärel selgitame, milliste rühmade kohta on lihtsam leida või saada andmeid alternatiivsel moel ning milliste rühmade andmekvaliteet kannatab, kui kasutada alternatiivseid meetodeid. Selleks otsime välja varasemad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid ja toorandmed, nt avalikuks kasutuseks mõeldud küsitlusandmed, mille abil rühmitada inimesed mitmesugustele tunnustele toetudes (nt suhtlus riigi- ja omavalitsuse asutustega, digioskused, varustatus suhtlusvahenditega, motiivid andmeid õigel kujul esitada (nt lapsed, kuritegevus, soodustused), keeleprobleemid, bürokraatliku asjaajamise kogemused jms), mis selguvad dokumendianalüüsist.

Teise suuna (TP 3-2) raames toimub rühmade vajaduste lähem tundmaõppimine. Läheme koostöös TP1 tehtavast statistilisest analüüsist sammu edasi ning viime läbi ajurünnaku (loovmeetodid), et kirjeldada ära iga rühma olulisemad kvalitatiivsed prototüübid. Nende kirjelduste sõnastamise järel koostame plaani, kuidas selliste prototüüpideni jõuda ning milliseid prototüüpe on otstarbekas järgnevas analüüsis intervjueerida ühes rühmas. Seejärel viime läbi fookusgrupp-intervjuud eri rühmadega üle Eesti. Vajadusel kasutame rühma tunnustele vastavate inimeste leidmiseks vahendajat. Komplekteeritud vestlusrühmadesse võivad sattuda erinevate prototüüpide esindajad, kui nende kogemus on piisavalt sarnane ja piirkonnas uuritavate rühma suurus seda eeldab. Struktureeritud intervjuu käigus vesteldakse küsitletavate eluviisi üle, et mõista, kuidas sellega võiksid sobituda vabatahtlikud ja alternatiivsed lahendused elukoha ja e-posti andmete uuendamiseks ning mida võiks selline kohustus või alternatiivsed lahendused neile kaasa tuua. Loovülesandena võime kasutada mõne hüpoteetilise olukorra läbimängu.

Kolmas suund (TP3-3) keskendub esmaste lahenduste otsimisele selleks, et uuritud rühmade andmed saaksid riiklikes registrites uuendatud (kas vabatahtlike või alternatiivsete meetodite toel). Selleks kutsutakse kokku struktureeritud ja juhendatud arutelud, milles iga alaarutelu keskendub ühe prototüübiga tutvumisele ja inspiratsiooni edendavate juhiste abil lahenduste väljapakkumisele. Analüüsime kogutud soovitused, millised lahendused sobivad mitmele rühmale ning millised on kriitilise tähtsusega. Esmased lähenduskäigud valideeritakse ja arendatakse edasi projekti II etapis neid TP1 ja TP2 andmete ja järeldustega vastandades, sest mitmed lahendused, mis sobivad inimestele, ei pruugi sobida poliitilistel ja haldusvõimekusega seotud põhjustele või on seotud eetiliste riskide jms taksitavate teguritega.

Inimeste käitumise kaudne mõjutamine

Neljas suund (TP3-4) tegeleb süstemaatilise kirjanduse analüüsi ja taksonoomiate loomisega elukoha ja kontaktandmete kaudseks parandamiseks. Esmalt viiakse läbi e-valitsemise ja e-teenuste kirjanduse analüüs kasutajaandmete (elukoht, kontaktandmed) ajakohasuse ja õigsuse tagamisest ning luuakse asjakohane taksonoomia, mis võtab arvesse Eesti eripärad (sh ainuomane digitaristu). Selle tegevuse eesmärgiks on välja tuua rahvusvaheline parim praktika koos võimaluste ning ohtudega. Samuti viiakse läbi kirjanduse analüüs asukohaandmete rollist avalike teenuste osutamisel muutunud ruumilise mobiilsuse mustrite ning tehnoloogilise arengu taustal eesmärgiga pakkuda konkreetne raamistik nende mõjudega arvestamiseks inimeste käitumisele lähitulevikus. Töötatakse välja taksonoomia, mis võimaldaks tehnoloogilisi ja inimeste ruumilise mobiilsuse arenguid arvesse võttes näidata: (1) millised avalikud teenused peavad lähitulevikus olema elukohapõhised ja millised mitte; (2) milliseid teenuseid peaks pakkuma/rahastama riik ja milliseid KOV. Taksonoomia sisuks on: (1) teenusetüpoloogiate loomine vastavalt teenuste pakkumise, kasutamise, rahastamise jne loogikatele ning seostele asukohapõhise planeerimise ja osutamisega, ning (2) neid teenusetüpoloogiaid võimaldavate olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste olulisuse hindamine. Tehnoloogiliste võimaluste kaardistamisel lähtutakse mitte ainult nende tehnoloogiate toimivusest ja tõhususest, vaid ka nendega seotud võimaluste ja riskide mõjust avalike teenuste põhiväärtustele ning inimestele kui andmesubjektidele.

Viies suund (TP3-5) keskendub avaliku ja erasektori organisatsioonide kogemuste kaardistamisele ja Eesti avalikule sektorile võimalike lahenduskäikude väljaselgitamisele. Selleks viiakse läbi inimeste elukohaandmete ning elektrooniliste suhtluskanalite pideva uuendamisega tegelevate avaliku ja erasektori organisatsioonide (nt maksu- ja tolliamet, pangad jms) kogemuste kaardistamine (vähemalt 10 ekspertintervjuud) ja fookusgrupi kirjanduse analüüsi kaudu tuvastatud rahvusvahelise ning intervjuude kaudu tuvastatud Eesti parima praktika kasutuselevõtust nii riigi kui ka KOV tasandil. Samuti viiakse läbi ekspertintervjuud vähemalt 10 avaliku sektori esindajaga (KOV + riigitasand) ja fookusgruppi (KOV + riigitasand) välja sõelumaks võimalikud lahenduskäigud Eesti avalikule sektorile. Tegevusse kaastakse aktiivselt nii keskvalitsuse kui KOV tasandi teenusepakkujaid (kesksete ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste ning erinevat tüüpi — suur vs väike; aja vs tihe-asustusega — KOV-de esindajad) kui ka teenuste otseseid tarbijaid. Fookusgruppides kasutatakse nii Delphi tuleviku-uuringute kui ka teenusdisaini meetodeid. Suuna tulemused on sisendiks TP4 ja TP5 tegevustesse (sh kaalutakse seal erinevate inimeste otsese käitumise vs kaudsel mõjutamisel põhinevate lahenduste sobilikkust ja tõhusust Eesti kontekstis).

Vastutav täitja: Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE (Jaanus Veemaa) koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudiga (Veiko Lember)